Till innehåll på sidan

Om Sveriges Natomedlemskap på lulesamiska

Nato la suodjalimaktavuohta. Dat ájnnasamos doajmma Natoj la bisodit ráfev dajda rijkajda gudi li sebrulattja. Dat tjadájduvvá politijka ja militera dåjmaj baktu. Nato duodas vaj Svierik suoddjiduvvá, valla aj adnu gájbbádusájt Svierigis degu sebrulasj. Valla Nato ij ane gájbbádusájt dunji degu sierra ulmusj.

Nato adná vuodov sjiehtadusás mij gåhtjoduvvá Nuorttaatlanta fördraga, Sjiehtadus sisadná 14 artihkkalijt, ja artihkal 1, 3 ja 5 li sierraláhkáj ájnnasa.

Artihkal 1 giehttu dav vaj Nato åvdemusát sihtá tjoavddet rijdojt ráfálasj vuogij. Nato barggá dåk áŋaj vaj bisodit ráfev Europan ja Nord-Amerikan. Barggo vuododuvvá sebrulattjaj aktisasj árvustallamis, degu dal ulmutja friddjavuoda, demokratidja ja álmmukriektá hárráj.

Artihkal 3 giehttu dav vaj Nato sebrulattja hähttuji máhttet suoddjit ietjas ja årrot viehkken Nato aktisasj suodjalibmáj. Mij hähttup degu dal duosstot värjovalidallamav ja adnet nanos sivijla sebrudagáv gånnå da ájnnasabmusa doajmmi juska sjaddá nieda jali doarro.

Artihkal 5 la dat ienemus dåbdos. Dat giehttu vaj värjovalidallam sebrulasjrijka vuossti la validallam gájkaj vuossti. Valla jus dat galggá doajmmat de hähttuji gájkka sebrulasjrijkka miellusit jienastit. Juohkka sebrulasjrijkka iesj mierret jus galggi årrot viehkken jus ietjá sebrulattjav validi.

Gut mierret Naton?

Nato la Internationala organisasjåvnnå gånnå sebrulattja mierredi aktan ja dimna rijka hähttuji årrot mielalattja.

Nato alemus mierredim juogos la Nuorttaatlanta ráde. Danna tjåhkkåji rijkaj Nato-ambassadera ja dimna ájrrasa adni guhtik jienav. Ráde jådeduvvá Nato generálasekreteráris.

Svierik Naton

Russlánda doarro Ukrainan la alvos nihtto oaggásvuohtaj Europan. Degu sebrulasj oadtju Svierik suodjalimduodastusájt Natos ja mij oadtjop årrot oasen mierredit. Mij aj máhttep tjiegŋalappot dahkat aktisasj bargov ietjá sebrulasjrijkaj. Dimna sebrulattja doarjju juogu dal militera ja sivijla vaddásij Natoj.

Sivijla aktisasjbarggo Natojn

Gievras, ja duostudimfámulasj sebrudak la ájnas oasse Nato suodjalimbargon. Svierik juo la tsieggim suv ållesuodjalimev Nato njuolgadusáj milta. Degu sebrulasj Naton galggá Svierik joarkket bargov sivijla suodjalimijn åvdusj vuogijn, dåssjå tjalmostahttet ienebut vaj barggat aktavuodajn Natojn.

Militerra aktisasjbarggo Natojn

Nato pláni suv suojev aktisattjat. Sebrulattja hárjjidalli aktan vaj årrot gärggusa jus doarro buollá. Svieriga suodje la juo hiebadum Nato prosässaj, juogu dal taktihkalasj dásen ja aj daj sierra suodjalimåsijn. Rievddadusá ma gájbbeduvvi li strategalattja ja sisadni dav gåk Nato válldá märrádusájt.

Gievrabu aktan

Nato dahká Svierigav gievrabun, juogu dal sivijlat ja militerat. Nato duodas mijá oaggásvuodav ja mij máhttep oadtjot militera viehkev 31 ietjá rijkajs jus sjaddá doarro. Degu sebrulasj máhttá Svierik oassálasstet stuorep ja ienep dárkkelis hárjjidallamijda. Mij oadtjop máhttelisvuodav ådå máhttuj ja Nato máhttá viehkedit mijáv åvddånahttet mijá sivijla gergasvuodav.

Majt Nato sisadná munji?

Nato ij tsieggi gájbbádusájt dunji degu sierra ulmusj, ietján gå dat mij gåhtjoduvvá ållesuodjalimgájbbádus mij juo la dåjman Svierigin.

Ållusij dat ij vargga boade älvvut vaj mij lip sjaddam sebrulattja Natoj. Dav majt dån boadá ienemusát ielvvet le vaj da båhti årrot hárjjidallama aktan ietjá sebrulasjrijkaj mijá guovlojn.

Jus duv barggo la ájnas sebrudahkaj máhttá duv bargosaddje ja dån vájkkuduvvat gå Svierik gáhttjá nanostuhttemijn suv sivijla suodjalimev. Jus dån barga Suodjalimfábmudagán máhttá Nato-sebrulasjvuohta dahkat dav vaj oattjo dåjmav ålggorijkajn.

Vájkkuduvvá gus Svieriga ållessuodjalimgájbbádus gå mij sjaddap sebrulattja Naton?

Ep. Svieriga suodjalimvälggogisvuohta ja gájbbádus vaj gájka galggi viehkedit jus la várro dårruj jali jus la doarro, dat ij vájkkuduvá Svieriga Nato sebrulasjvuodas. Dat gájbbet politihkalasj märrádusáv vaj dat galggá rievddat. Svierik vilá mierret gudi galggi gåhtjoduvvat suodjalimvälggogisvuohtaj ja gånnå ja gåk åhpadus galggá tjadájduvvat.

Sij gudi gåhtjoduvvi sisi suodjalimvälggogisvuohtaj jali sivijla gájbbádussaj li lijka ájnas oase Svieriga ållessuodjalibmáj. Dimna gudi li 16 ja 70 jagij gaskan gåhtjoduvvi sisi jus sjaddá nieda jali doarro, dajna vaj årrot viehkken sebrudahkaj. Dat máhttá degu dal årrot vaj juohket biebmojt ja tjátjev. Dat gåhtjoduvvá almulasj dievnnogájbbádus. Dimna dát stivrriduvvá svieriga lágas ja ij vájkkuduvá Svieriga sebrulasjvuodas Naton.

Senast granskad: 21 mars 2024

Till toppen av sidan